Kolmapäeval, 27. veebruaril toimus edukas KPMG seminar teemal „Riskihinnang ja -isu ning muud olulised nõuded rahapesu tõkestamises“, mille käigus tekkis vitamiinirikas ja tulemuslik diskussioon. Vestlusringis osalesid Matis Mäeker (Finantsinspektsioon), Hans Pajoma (Coop Pank), Ants Soone (LHV) ja Toomas Tuuling (Advokaadibüroo KPMG Law) ning väitlust juhtis Viljar Alnek (KPMG Baltics).

Arutelu käigus märgiti, et ei ole ühtset vastust sellele, kas enne tuleb koostada riskihinnang või -isu. Võib nii, võib naa ja nad võivad olla ka koos. Kokkuvõttes on kõige tähtsam see, et meetmed hakkaksid reaalselt tööle. Riskihinnang ja -isu koostatakse eelkõige enda jaoks, mitte regulaatorile.

Matis Mäeker soovitas rahapesu tõkestamise dokumente mitte võtta pro forma ega neid lihtsalt kelleltki teiselt kopeerida, sest nii ei saada infot peamiste küsimuste kohta: kuidas on võimalik sind rahapesuks ära kasutada ning kuidas sa neid riske juhid ja maandad?

Advokaadibürood ja konsultatsioonifirmad, kellel on selles vallas ekspertteadmisi ja kogemusi, saavad kindlasti aidata riskide hindamisel, riskiisu kindlaks määramisel ja protseduurireeglite koostamisel.
Hans Pajoma nentis, et riskiisust on kasu ja et see aitab luua selgust, milliseid kliente sa tahad või ei taha teenindada (elimineerimismeetod).

Ants Soone pidas tähtsaks riskikultuuri ehk ühiste väärtuste kogumit, mille järgi praktikas joondutakse. „Kultuur sööb strateegiat hommikusöögiks,“ ütles ta. Kultuuri osas on väga oluline juhatuse suhtumine.
Mäeker rõhutas ka seda, et vaja on suurendada skriiningut reaalajas ning analüüsida automaatsete infosüsteemidega erinevatest allikatest saadud infokogumeid, selleks, et eraldada ja ära hoida kahtlaseid tehinguid. Samuti tõi ta tabavalt esile, et rahapesu tõkestamisel on oluline endast parima andmine, tulemust ei saa aga garanteerida (tegemist pole garantiikohustusega).

Nii Soone kui ka Pajoma juhtisid tähelepanu turuosaliste infovahetusele ja ühtsetele infosüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et rahapesu tõkestada efektiivselt. Killustumisest tuleb loobuda ja vaja on teha koostööd. Tegeliku kasusaaja tuvastamine on pigem kunst kui teadus ning oluline on teha asjaolusid arvestades heas usus mõistlik otsus. Tuvastamisnõue kohustab kindlaks tegema tegeliku kasusaaja, kes saab kasu JA/VÕI kes teostab kontrolli.

 

Diskussiooni ülekannet saate järelvaadata KPMG Facebooki lehelt ning siit ja siit.

KPMG tippspetsialisti Toomas Tuulingu nõuanded aga leiate manusest.

 

Jaga artiklit

Jäta kommentaar